Ei mäletanudki enam, mida emadus + ettevõtlus tähendas, aga puhkus lasteaiast tuletas selle taaskord meelde! 

Lapse kaks esimest eluaastat täpselt selles rütmis mööduski – iga sekund planeeritud, prioriteedid igaks päevaks ja nädalaks ning väga selge fookus ja piirid! Üleliigsete tegevuste (ja ka inimeste) jaoks ei jagunud aega, ega ka energiat. 

Mulle väga meeldib selline teadlik elu, aga sama hea (ja oluline!) on vahepeal vabamalt võtta ja olla. Lasteaed loob selleks ideaalse pinnase (nad on alati olemas ning ei helista kunagi, et haiguspäeva küsida 😃 ).

Samas on see ka ideaalne võimalus mugavustsooni langeda, sest aega on ja homme on ka päev! 

Kui ma enda persoonibrändi alustasin ning Marju Sokmaniga enda ettevõtte turundust ja sõnumit paika panin, siis arvas ta, et minu väga suur tugevus on olla ettevõtja ja ema samal ajal ja võiksin ka teisi naisi sellel teel julgustada, suunata ja aidata. Just neid naisi, kes beebiea vältel enda tööelu pausile ei pannud või plaanivad just sellel ajal alustada oma ettevõtet. 


Toetan tegusate naiste ettevõtmisi ülimalt hea meelega (saan samastuda, sest tean, mida see päriselt tähendab) 😉 Tean täpselt selle aja muresid, rõõme, hirme ja katsumusi. Mõned asjad teeksin kohe eos teisiti kui toona, aga samas pole mul iialgi kahte nii produktiivset tööaastat varasemas elus olnud! Olen sellest ajast ka varasemalt bloginud – leitav SIIT!

Siiski ei soovinud ma ainult seda kuvandit endast luua, just sellepärast, et kui ühel päeval on laps suurem, siis olen mina tavapärane töötav ema nagu iga teine. 


Ja täpselt niiviisi läkski. Kohe kui otsustasin lapse hoidu saata ja tekkis tavapärane tööelu rütm, kadus ka “erilisus”.  Pigem näen täna erilistena palgatööl olevaid naisi, kes enda graafikut lapse haiguste, vaheaegade, trennide jm. järgi nii kergelt sättida ei saa ning peavad olema need powerwomen´id, et kõigega ajaliselt, vaimselt ja füüsiliselt hakkama saada. 


Siiski kehtib ettevõtluses (olenevalt muidugi tootest ja teenusest) “tore” tõsiasi, et kui puhkad, siis puhkus maksab topelt. Keegi niisama puhkusetasu ei maksa ning iga kaotatud tööpäev tuleb ettevõtte arengu, koostööde ja finantside arvelt topelthinnaga. 

Ehk siis tuleb taaskord minna ringiga tagasi algusesse – teha võimalikult lihtne ja tehtav (aga samas produktiivne) plaan. Seada väga selged prioriteedid ning ajakava ning ülimalt ranged piirid enda aja ja energia osas. 

Tegin endale nädalasse kaks täispikka tööpäeva, kuhu pressisin kokku kõikvõimalikud kohtumised ja koosolekud ning kommunikeerisin väga selgelt ka teistele enda ajakava. Kõik muud jooksvad ülesanded plaanisin lapse lõuna- või ööune arvele. 

Ainult nii tundub see tehtav, kuigi nende kahe tööpäeva õhtuks on mul tavaliselt tunne, et hea kui enda nimegi veel tean 😃 igal muul ajal hoiaksin koosolekute vahele ka ruumi taastumiseks. 

Siiski pole ma ammu niiviisi suve nautinud ja nii palju puhata ja mängida saanud. 

Seega – lõpp hea, kõik hea! 

Küsimus pole selles, kas midagi on võimalik, vaid – kui väga sa seda tahad?

Tegusatele emadele (kes kusjuures ise ennast kunagi kõrvalt nii ei näe) olen olemas alati. Kellegiga koos arutades tekib alati selgem visioon, (hirmud lähevad väiksemaks ja oskus suuremat pilti näha ning väikseid võite tähistada muutub olulisemaks), kui üksinda ûle genereerides.